Friday, April 26, 2013

Portugal-6 Korgitammede ja kiviroosikute maa

Kui eestlasel palutakse nimetada kolm esimesena pähe tulevat metsapuud ja kolm põõsast siis suure tõenäosusega oleksid need kuusk, kask ja mänd ning kadakas, paju ja lepp.
Täna vaatame, millised puittaimed on tavalised ja olulised Portugali lõunapiirkonna inimestele, kusjuures me ei lase end rangelt kolmest piirata. Alustamegi siis ainsast ühisest - männist. Portugali männid on küll lähedalt sugulased meie omadega, kuid väljanägemine on neil hulga "nunnum". Eriti silmatorkavad on rannakaljusid ja golfiväljakuid kaunistavad vihmavarjukujulised piiniad ehk itaalia männid (Pinus pinea). Lisaks ilule ja kuivataluvusele kannavad nad ka söödavaid seemneid. Sisemaal on lausa ekstra piinia-viljapuuistandused. Teine männiliik, merimänd (Pinus pinaster) on kiirema kasvuga ning põhiline okaspuupuidu allikas. Hea puiduandjana viidi see liik õhinal sisse ka Lõuna-Aafrikasse, kus ta paraku on muutunud invasiivseks. Portugali enda aga on metsandusrevolutsioon katnud ulatuslike eukalüptimetsadega. Iga kümne aasta tagant on eukalüptimets raieküps. Asendust istutada ei ole vaja, samale kohal kerkib kännuvõsust kiirelt uus mets.Igast juurepesast lausa mitu tüve. Pulbi jaoks sobib. Raskelt kõdunevad eukalüptilehed katavad maapinda paksu kihina, takistades mistahes alustaimestiku kasvu, juured tõmbavad pinnasest ahnelt vett välja. Efiirsete õlidega küllastunud tihedad puistud kujutavad endast ka tõsist tuleohtu. Hea kohe mõelda, et meil veel valdavaks metsatüübiks ei ole energiavõsa.
Eukalüptid ilupuudena on üsna uhked kõrged puud. See salu pakub varju S.Bras de Alporteli linna kenasti väljaehitatud piknikuala söögilaudadele. Mahalangenud lehed on ära koristatud, plats on puhas.  Eukalüpti kohevad valged lõhnavad õietutid pidavat sisaldama rohkelt mesinektarit. Kohalik aiandusleht annab teada, et on olemas ka "hea aianduslik eukalüpt" punaste või roosade eriti kohevate õitega ning tagasihoidliku kasvuga. Pildil esiplaanil olev kollaseõieline  akaatsia ehk mimoosipõõsas on Algarves umbes samas seisus kui meil sirel. Neid on igal pool ja mitut liiki. Kummiaraabikut, mis tänapäevalgi kondiitritööstuses kasutusel, saab liigist Acacia Senegal.
Siin aga Portugali kaubamärk ja uhkus - korgitamm. Pildil olev eksemplar on eriti jämeda tüvega, enamik kohatud korgitammesid olid meie tammehiidude kõrval rohkem nagu maarjakask arukasega võrreldes. Korgikoorijad on hästitasustatud spetsialistid, kes mais algava kuu-paari pikkuse tööperioodi jooksul teenivad fantastilisi summasid. Koort võetakse umbes üheksa aasta tagant. Kooritud tüvele märgitakse viimase koorimise aasta. Hõredapoolsed korgitamme- männi segametsad pakuvad väga häid tingimusi mitmekesise alustaimestiku arenguks. Ka ei kurna selline kooslus maad välja. Kuid pole parata, puidumassi järele on suur nõudmine. Siiski, Algarves on olemas veel üks töötav pudelikorgitehas. Hulk väiksemaid  töökodasid ja käsitöölisi vorbib turistidele korksuveniire teha. Igasuguseid aluseid, kotte, kaabusid või kingi. Looduslikud lilleaiad aga haaravad tammemetsa niitude asemel enda alla uusi mahajäetud vähemviljakaid põllumaid ja kuiva-aedasid.
Algarve populaarne õuepuu on araukaaria, enamasti tšiili araukaaria (Araucaria aracana). Need puud näevad peaaegu kõik väga head välja. Teine kodu- ja linnalemmik on palm. Siin ma liiginimesid ei paku, sest olen oma palmitundmises parajasti jõudnud arusaamisele, et neid on umbes täpselt "musttuhat" erinevat.  Mõlemad liigid on maale sisse toodud. Palmide käsi ei käi aga viimasel ajal eriti hästi, sest kohale on jõudnud röövik, kes pistab kinni ladvapungad ja puud hakkavad aeglaselt surema. Profülaktiliseks tõrjeks vajaminev vahend pidi aga nõudma igal kuul palmisõbra eelarvest 20 eurot iga puu kohta.

Nagu näha, nad ei imetle eraldi igat kameelia uhket õit, vaid pügavad ta lihtsalt ümaraks või koguni hekiks. Ilusad lehed ju. Kui me juba oleme kohvikus, maitseme siis kohalikku käsitöö martsipani

Suupisteid tuuakse küsimata lauale, pärast loetakse kokku, kui palju ära sõid. Martsipani hind 1 euro tükk, maitselt väga magus. Ei saa jätta mainimata, et Portugal on üks vähestest välismaadest, kuhu pole põhjust oma kohvi kaasa võtta. Neil on seal kasutusel üsna kange tume mark, millega aga üsna kähku ära harjub. Ise nad joovad valdavalt tillukesest tassist kanget espressot, kuid võid saada igasugust. Ka hotelli hommikusöögikohv oli aus. Piilume  üle barjääriserva kasuaiakesse ka.


Kolmevärvilised narriõied astanguserval tunnevad end ülihästi, osa puhmaid on üleni kollaseõielised. Aiakese keskel ilutseb vilju täis sidrunipuu, selle ümber salateid ja ürte. Müüri taga alla tänavale laskuva jalgtee ääres on suured puhmad, äkki lembeliiliad.  Kui siin kommentaarides oli küsimus, mida nad ilutaimedena kasvatavad, siis vastuseks on - eelistatavalt ikka importi - enamasti võib kohata Lõuna-Aafrika päritolu taimi. Muuhulgas on värvikirev bouganvilleagi sealset algupära. Ega kõik need meilegi enam tundmatud pole, kuid avastamist peaks veel jätkuma. Kui kellelgi peaks kohe tekkima soov Aafrika avastamist alustada, siis pakun  linki: http://www.biodiversityexplorer.org/ süstemaatilisemaks lähenemiseks. Teine link on Zimbabwest pärit sisserändaja aiandus- ja looduskallakuga päris huvitav blogi vaheldumisi praeguse ja endise kodumaa kohta. Africa to Algarve


See araukaaria on keskseks puuks kalasadamalinna Olhao rannapromenaad-pargis. Armastatud pargipuudeks on ka plaatanid, mis aprilli algul ei olnud veel jõudnud lehtida. Teine hilislehtija oli viinapuu - puha paljad väädid veel tugedele seotuna. Kas nad teevad jõupingutusi ka suvel muru rohelisena hoidmiseks, seda ei tea.  Igasugused sellised lilled aga, mis meil suvikuna kasvades iga mööduva pilve peale end murelikult sulgevad, õilmitsevad seal nii peenardel kui vabamaal lausa pilvealuse ilmaga.

Suvituslinnakutes on palju hoolikalt pöetud hekkisid, tihti igihaljastest õitsvatest põõsastest. Näidisena üsna efektne pudeliharjapuu hekk. ( Ametik eestikeelne nimi on lambiharjapuu , Callistemon salignus)


Siin aga külapark laste mänguväljakuga. Asula nimeks Sao Marcos da Serra ja asub see mägedes. Laste mänguväljakud olid kõik kaetud mingi musta kummi moodi materjaliga. Usun, et esiplaanil olevatele puhmastele tulevad ka kunagi õied külge, kusjuures küllaltki uhked.  Tagaplaanil roosatab kevadehtes kõigi kodumaiste juudapuukasvatajate soovunelm, ingliskeelse hoopis kaunima nimega Redbud (punapung) - Cercis canadensis . Neid roosatajaid oli ka võrdlemisi sageli näha tänavate ääres.


No kiviroosikuteni ei jõudnudki veel. Selle asemele üks äärniselt elujõuline kena umbrohi - Bermuuda  jänesekapsas  - Bermuda buttercup - Oxalis pes-caprae L. Seda võib kohata lausa igal sammul, enamasti küll rohurindes, mitte müürilillena.

5 comments:

  1. Aitäh jälle jagamast! Küll sul oli põnev reis!
    Need narriõied on superilusad

    ReplyDelete
  2. Aitäh jagamast. Hea on lugeda, kui inimesel on lisaks piltidele ka teadmised ja ta neid teistelegi jagab. Mul Madeirareisi pildid veel üles panemata, aga sellist taimeülevaadet ma oma kehva botaanikatasemega küll teha ei suuda.

    ReplyDelete
  3. Aitäh! Ja ikkagi võiks kõik need huvitavad ja sisukad lood olla köidetult ja Su heade fotodega illustreeritult kaante vahel.
    Isehakanule, kolmevärvilist narriõit (Sparaxis tricolor)on ka meil võimalik kasvatada nagu gladiooli, kevadel paned maha, sügisel võtad üles. Inglased kutsuvad teda arlekiiniõieks.

    ReplyDelete
  4. Oh, aitäh! Vaat kui tore, et sa määrasid ära mitmed meie Hispaania reisil kohatud tegelased! Selle palmirüüstaja kahjusid nägime meie ka, kuskil oli isegi teave, et neil on nakkuskahtluse korral teatamiskohustus. Et siis loodavad ehk piiri panna, aga samas loetletud sümptomaatikaga palme tundus mulle päris palju olevat, et vaevalt nad sellest tegelasest lahti saavad. Aga noh, pole ma mingi ekspert kah.
    Kohvi kohta lugesin ma samuti enne Hispaaniareisi, et ega seal meie mõistes kohvi saa, vaid väikeses tassis kanget espressot, aga absoluutselt igal pool tellides "cafe americano" toodi suur tassitäis korralikku kohvi.
    Aga õrritad siin küll oma reisikirjaga - mu mees veebr-märtsis juba moosis, et aprillis sinnapoole tagasi minna, aga mina pragmaatikuna laitsin mõtte maha, kuigi kangesti tahaks küll.

    ReplyDelete
  5. Portugali loodusest ei teadnud ma seniajani suurt midagi. Sinu reisikiri on võrratu!
    Ikka järge oodates...:)

    ReplyDelete