Tolmunädal

Igal aastal mai lõpunädalail  kattub kogu me hoov kollaka tolmukihiga.Tolm lähtub männipuudest ning sadu kestab umbes nädala.  Veab, kui vahepeal mõni vihmahoog veidi taimi peseb. Trepi, autod ja õuemööbli peab ikka ise puhtaks küürima.

Tänavu on rohkelt õisi mõni aasta tagasi "Aiasõbra " soodusmüügilt hangitud  rodol 
"Percy Wisemann",  mille õis sarnaneb õunapuuõiele. Õitsemisaeg on ka umbes sama. 

Männi õietolm katab õisküüvitsa lehed..

Aiamööblit ei saa tolmuperioodil
eelneva pühkimiseta üldse kasutada.

Kõrgemate rodode vahel on õitsele puhkenud madalad "Radistrotumi" puhmad.
"Kelecticum" tagapool on pisut hilisem. Mõlemad K-Rauta varasalvest südasuvise hinnaga soetatud, kokku   viis-kuus põõsakest. Talvitunud paar-kolm talve lume all.

Need väikesed igihaljad rodod on päris tublid õitsejad olnud. Õiedki on suured nii pisikeste taimede kohta. Õitele näkku vaatamiseks peab maapinna lähedale laskuma.

Percy Wisemanni põõsake põhjustas algul tõsist muret, sest  taimel oli olnud soetades ühe oksa otsas õiekobarake ja teine oks pruun. Järgmisel kevadel aga oli see Aiasõbra rodohaiguse paanika. Siis uurisin teemat põhjalikumalt ja leidsin, et kui tõesti on tegu tamme äkksurma nakkuse sissetoojaga, siis kurja nakkusega tõsisemaks võitlemiseks peaks kogu rodonurgakese põlema panema, et ka maa sees olevaid haigustekitajaid hävitada. Mändide all oleks see niikuinii võimatu. Õnneks on põõsake jätkuvalt heas vormis olnud. Üleüldse aga on linnaaedade tuletegemisekeeld üks taimenakkuste levitamise allikas - kõik kahtlane kraam läheb ju prügikasti. No meie ikka osa püüame ka põletada aga ega kõike ei õnnestu küll.

Kuhu kõik need tulbid jäid..

Jah, kuhu jäid ja mis on neist saanud?
Kevade saabudes oli näha, et mitmeid tulpe ei olnud näha ega tulnud ka. Nii anumas kui vabamaal.Küllap mõneski aias on näriliste näljased hambad hävtustööd teinud, kuid meil peale sipelgate ja tigude teisi närilisi pole eriti märgata.. Tõe välja selgitamiseks tuli maa alla kaevuda. Tulemused siin teie ees.

Uurimistöös osales kolm tulpi, millest vaid üks mingi kolekrömbu mulla pinnale upitas. Sordiks "Yellow Pomponette" (vist, sest müüdi kui "Monte Carlo", mida ta ei ole).
Üldinfo: kaod olid suuremad peenra parema mullaga otsas.

1- etapp Välisvaatlus. Juured on hästi arenenud. Kuhu jäid õied?

2- etapp Avatud sibulad. Rohkesti mäda ja kõdu, kuid seal vahel valendab midagi..

3-etapp Uus sugupõlv - kasutu osa eemaldatud, kõlbulik välja korjatud.

Nüüd on selge, kust mõne aasta pärast taastekivad otsekui eimillestki su peenrale kunagi hävinud tulbid.

Samas ka elav näide Muhediku hoiatusele:

"Tulpe liiliatega ega päevaliiliatega kokku panna ei ole soovitav." Sellised nad on - ise jäävad ellu, kuid naabritele levitavad nakkuseid. Tänavu oli tulbisibulate südamiku mädanemine ilmaolude tõttu suurem kui tavaliselt, kuid ka keskmisel aastal võib sibulate ülesvõtmisel vahel leida hallitusekooriku seest kenasid siledaid terve kestaga tulbisibulaid.

Maja ette sai uuritav tulbikoloonia toodud sellepärast, et Yellow Pomponette  kaunis, hästi täidetud küpskollane õis nõudis püstiseismiseks hämaramas puudealuses varretuge (vaata pilti ülal). Maja ees  oli olukord parem, kuid tuul ja vihmavalingud lükkasid ikka lõpuks osa õisi maapinnale.

Veel üks pilt  - kuhu kaob  normaalse välimusega tulbi maa-alune osa :

Eriprojekt - õitseda pole aega, toimub istutussügavuse reguleerimine

Optimistlikumalt poolelt. Ega kõik tulbid ka kadunud või kehvemaks jäänud aastaga.

"Cartouche" 2012, õitsemise lõppfaas. Kolm õit (sibulaid oli rohkem)

"Cartouche" 2013, õitsemise lõppfaas. Rohkem eredamaid õisi 

"Cartouche" oli mõlemal aastal ämbris. Järgnevalt esineb avamaa asukas "Golden Artist", kelle arvukus ja disain on enam-vähem samaks jäänud. Ainult et eelmisel aastal oli teda raske imetleda  üle kõrgemate taimede, sest omateada ostsin  rahulikuma,  kõrge "Yellow Springgreeni" valgele rohetulbile seltsiks. Ikkagi rohelisega ja ikkagi kollane. Päikeselist kevadlõppu!

Hilisematsst õitsejatest on tavalises heas vormis topelt punavalged "Wirosa", "Horizon", valge "Evita"; liiliaõielised - valge ja ka tumelilla , narmalised "White Swan" ja teisteski blogides kiitvalt mainitud "Blue Heron", narmasservaga topelt helekollane "Mon Amour" (hämmastav püstivus). Keskmiselt läbisid talve kõrgemad heleroosad kaunitarid "Angelique " ja "New Design".  Korras on ka uus valge topelt "Global Desire" .. Kroontulpidest on kõige tublim valge, roosa ja kollane esinevad vaid paari õiega. Ega mul palju rohkem hiliseid polegi. Enamust on näidatud mu eelmise aasta tulbipostitustes. Kui huvi, siis märksõnadest leiad.

Kordaläinuks võib lugeda ka hämarpeenra sordivalikut - võimalikult madalad varased, mis küll kerkisid mõnevõrra kõrgemaks päikeselise kasvukoha kolleegidest, kuid õnneks tugesid paigaldada polnud vaja :)  Praegugi on veel iseoma jalal püsti viimane õiteplokk - "Czaar Peter" oma punavalgete juba loperdama kippuvate kroonidega.

Noppeid

Viimaste päevadega on ka siinkandis hakanud avanema sirelid ning senised forsüütiakollased üle-aia vaated on muutunud valdavalt roosa-lillaks. Meie oma aia noor pärissirel sel aastal ei õitse, kuid roosa lillat pildimaterjali jätkub. Rodonurgas poetavad madalad punased viimaseid õiekellukaid maha, suuremad roosad ei ole veel alustanud. Kiviktaimlas on eerikad õitsemise teatepulga üle andnud rohtsematele mätastele. Alõtsa lumi pudenes juba nädala eest, nüüd on pirnipuu kord. Tavaliselt märkamatu mesimurakanurk on end üleni roosade õietähekestega katnud. Enamik helmikpöörised on fragmentaarses olekus. Mõni sel põhjusel, et alles uus ja tahaks rohkem, mõni teine jälle liiga vana ja talvega eriti rääbakuks läinud ning vajab noorenduskuuri. Ilmajuttu ka. Meil siin on 13 kraadi normaaltemperatuur, mitte hirmus kolekülm nagu lõunamaalastele tundub. Vihmaga on pärast pikka põuda päris hästi läinud. Sellest suurest raheäikesest saime oma osa, vahepeal pidas kuiva ning tänane põhivalang algas alles õhtutundidel.

Õisküüvitsate saateansambel püüab varjutada tänavu eriti intensiivselt lillatavat  RH. impeditumit.

Isehakanute hulgas võib vahel päris kenakesi ette tulla.

Aubrieetale siin meeldib

Pirniõitest ei kirjuta keegi haikusid. Aga võiks.

Kaua aega soovisin valget püvilille. Segupakis olid ainult tumeruudulised ja puhasvalget sibulapakki ei juhtunud kohtama. Siis tõi naabrinaine maalt ühe pundi, kust tillemad sibulakesed mulle lubas. Kahe aastaga jõudsid juba ununeda, nüüd siis tuletasid end meelde. Ikka ruudulised.

Mesimurakas õitseb

Caramel ja Electra tükeldatud

Koerahambad on tegelikult juba lõpetanud. Pilt on Nodsule, kes pisut pettunult vaatas puhma esimesi alles rohekaid õiekesi, mis niiske õhtu puhul oma kõrvakesed allapoole kellukaks olid keeranud. Mitme kellukesega koerahambad nimelt alustavad õisiku ülemisest õiest. Õievars kerkib ja õitsemine liigub allapoole kuni kõik kellukesed on lahti. Kuiva ilmaga on Pagoda-nimi igati omal kohal. 

Eurobulb ühistellimus -alpikannid, sügislilled ja sügiskrookused

http://www.eurobulb.nl/index.php/shop/3/Autumn+flowering+bulbs.htm

TELLIMUS SULETUD 31. MAIL KELL 24.00

TELLIMISTABEL KOOS LÕPLIKE SUMMADEGA ASUB SIIN  

Probleemid ja soovid võib panna siiasamasse kommentaariumi või saata meilile pohlavars@gmail.com.

ROHKEM PILTE :
Vaata sügisese lumikellukese fännivideot siit
Vaata sügiskrookuse pilte (crocus speciosus) siit
Vaata videot - sügislilled (colhium) õitsemas läbi pinnakattetaimede vaiba
Vaata videot, safranikoristus (crocus sativus) koduaias  Prantsusmaal - meie talved on liiga külmad

Tellime ühiselt Eurobulb-ist sügiselõitsevaid sibullilli - alpikannid, krookused, sügislilled. Kui ühise tellimuse kogusumma ületab 100 eurot, siis ei lisandu saatekulu Eestise saatmiseks. Kuna need lilled õitsevad juba samal sügisel alates septembrist, soovime, et need saabuksid võimalikult vara ehk juuli lõpus, sellepärast nii lühike tähtaeg. Ega sellegipoolest soovitud nädalal saabumist garanteerida ei saa.

Kõigi sibulate standardkogused on 10 tk, välja arvatud sügiskrookused, kus pakutakse ka veel 100-st hulgipakki ja sügislilled, mida müüakse ühekaupa. Mind ennast huvitavad põhiliselt naapoli alpikannid  Cyclamen hederifolium. See teine pakutav alpikannisort Cyclamen silicium pidi olema külmaõrnem. Kallimad on väga suured mugulad, mis annavad rohkem õisi. Tõesti ei tea, kummast suurusest on meie aias parem alustada. Alpikannil läheb sobivate tingimuste puhul seemnest õiteni vaid kaks aastat, välitingimustes arvatavasti rohkem. Naapoli alpikanni mugul võib aastate jooksul kasvada mitmekümne cm läbimõõduga kettaks. Eestis ei ole igas aias õnnestunud alpikannikasvatus, kuid kogemusi ei ole ka veel väga rohkelt. Alpikannile meeldib kerge, hea dreeniga poolvarjuline kasvukoht. Nagu paljud piiripealsed taimed, kardab ka alpikann talvist liigniiskust rohkem kui külma. Kasvatama ahvatleb hästi pikk sügisene õitseaeg.
Minu alpikanni vaata siit

 Sügislillede valik on suur,  Teisi sügislilli vaata siit

Ka sügiskrookuste valik on suur. Vaata sügiskrookuseid siit. 

Sügiskrookused õitsevad meil üsna hilja ning nende õis on väiksem ja pikema "varre" otsas kui enamikul kevadistel. Mina eelmisel sügisel tellisin Aiamaailmast Crocus kotschyanuse ja huvi pärast safrankrookuse Crocus sativus - vt ka pildil. Sibulate kättesamine jäi pisut liiga hiljaks.Tulemuseks oli siiski paar kotschyanuse õit. Lehed on neil kevadel ja selle järgi on näha, et talvitusid küll. Safrankrookuse õitsemine jäi ära, sest lumi tuli nii äkki , et jäi tuppa toomata nagu olin kavatsenud. Tänavu on võimlus korduskatseks, sest ka safran jäi selle talvega ellu, mida ei saa loota meie tavatalvel õue talvituma jättes.

 Lõpuks veel paar vähemtuntud tegelast. Kirjanduse järgi on sternbergia külmaõrn, 7-8 tsooni taim. Sügisene lumikelluke aga peaks meil talvituma küll, kuid sel on suhteliselt kribu õis pika peenikese varre otsas.

NB! Kevadelõitsevat alpikanni cyclamen coum sama tellimusega ei saa. Kui leidub soovijaid, võib ka kevadsibulate tellimuse Eurobulbist teha. Päris suur valik tulpe nartsisse ja kõiki muid kevadõisi. Kuna suhteliselt hilja saabuva  cyclamen coumi mugula talvitumine on problemaatiline, võiks kindluse mõttes Aavikuemandalt potitaime tellida. 

Linn ja lilled

Paar pilti pealinna avalikest lilleseadetest. Esimesed Nõmme keskusest, viimased Viru keskuse juurest. Sel aastal on otsustatud ikkagi (peaaegu) täielikult kahe vahetusega lillehaljastuse kasuks. Nii peenardes kui anumates on valdavad võõrasema ja sarvkannikese lausistutused. Kohati on märgata ka suuremaid tulpide või nartsisside kolooniaid. Peaaegu tähendab seda, et mitmetesse lillekastidesse on kõrgema vormi saavutamiseks istutatud puittaimi, mis elavad üle ka teise vahetuse suvelilli, kuid vaid väike osa neist püsib samas kastis elus mitu aastat.  Hooajalillede ettekasvatuse kvaliteet on aasta-aastalt paranenud ilmselt tänu imporditavatele beebitaimedele ja mehhaniseeritud suurkasvuhoonete rajamisele.Rõõmu teeb, et vähemlt rahvarohketes kohtades lillekrattide jälgi eriti märgata ei ole.

Võte on naturaalne, mitte pilditöötlusprogrammiga kokku monteeritud

Kogu ilu paistab olevat kevadel kohale istutatud - tundub, et ka tulbimeri

Ebaküpresside ja peiulilledega kastid  sõõrikukohviku ees

Võõrasema värvirohkuse ja külmataluvusega ei suuda võistelda ükski teine lill,
mida sama kerge oleks kasvatada ja mis sama kaua õitseks. 

Tammsaare pargi servas - pihlenelal juba pojad 

Leina-läätspuid on hakanud siginema mitmesse kohta

Kohviku piirdekastid on asustatud kukerpuupõõsastega

See paju kasvas samas anumas eelmisel ja võib-olla ka üle-eelmisel aastal. Mikrobiootade istutus taamal oli tegelikult kahjustatud juba eelmise talve järel, ei mäleta, et oleks hukkunud oksi välja lõigatud. Tänavu on pruuni vist rohkem, kuid päris lootusetu pilt eiole.

Tulbilainel

Varsti saab kolm nädalat esimestest tulbiõitest. Vaatamata märgatavatele talvekahjudele, on allesjääjaid ikka rohkem. Eks ebasoodsad aastad selekteerivad vastupidavamad välja, sügiseti tekib uusi sibulaid ka lisaks. Avapildil esiplaanil  fosteri tulp "Easter Moon" ja taga greigi üks uuemaid aretisi küpskollase õiega "Lemon Giant". Viimane on tänu lumehangest läbi ronimise treeningule seekord oma suurtele õitele pikemad varred alla kasvatanud.
Suur püvilill tagaplaanil on panustanud paljunemisse ning vaid ühel varrel neljast on avanems paar õit. Teine talv, alguses oli 2 sibulat. Kata, õigesti istutasid püvilille hästi sügavale. Küll ta järgmisel aastal õitsema hakkab. Minul on pisut liiga pime koht tal, kuid usun ka et küll temagi  jälle rohkem õitsema hakkab.

Fosteri tulbid on keskmise kõrgusega, tugeva varrega, vastupidavad ja ilusad. Leheservas on samasugune hele triip veel valgel õrnkollaka varjuga sordil "Purissima Design". Nemad koos "Easter Moon"-iga  kuuluvad sarnase välimusega Emperor-seeriasse nagu ka "Red Emperor", "Orange Emperor", " Apricot Emperor","Exotic Emperor", "Purissima ehk "White Emperor". Kõik need on kaunid puhkemisest alates.

Ometi on olemas ka üks omapärane fosteri tulp, õigemini hübriid, millel tugevad greigi tulbi tunnused ning peaaegu kaufmanni õitsemise algus. Nimeks on tal "Zombie" ja kuna sa selle nimega tulpi tõenäoliselt ei ostaks, siis saabub ta sinu juurde varjunime all. Mina olen teda ostnud "White Fire", "Pinocchio" ja viimati "Rosanna" nimega varustatuna. Ta sirutab oma tugevad pisut rohmakad õievarred lopsakate triibuliste lehtede kohale ning esialgu on õied väljastpoolt  tuhmpruunika leegiga määrdunud kollakasrohekal taustal. Seespool on värvi rohkem, kuid õiepõhi on kuidagi süngevõitu must. Aeg läheb edasi, teised samal ajal puhkenud hakkavad juba pudenema, kui äkki märkad, et "Zombie" on võtnud välimuse, mis takistab teda laias kaares prügikasti saatmast, kuigi algul selline mõte pähe oli tulnud. Mul päris alguse pilte ei ole  :)  Mõne aasta möödudes  võib teda leida nii anumatest kui peenralt, sest talvitumisega tal probleeme ei ole.

Osa väravapeenrast - ülal päikeses ja all pilve varjus. Eelmisel aastal katsetasin samas varjulises peenras kollast täidisõielist"Monte Carlo" nime all müüdud tulpi, mis aga osutus kõrgeks ja ei olnud piisavalt seisukindel . Tegelikult kahtlustan, et sordi õige nimi oli hoopis "Yellow Pomponette". Tänavu sai see sort üsnagi valgesse kohta, kuid ka seal oleks oodanud tuge ning pärast äikesevihma lebasid ta ilusad küpskollased õied üsna õnnetult pikali maas..

taga  "Zombie" , ees "Heart's Delight"

greigi "Heart's Delight" avatuna.

Ühes teises peenras. "Zombie"välisleegid on peaaegu kirsipunaseks muutunud ja
 sissepoolegi on värviviirgusid lisandunud  

"Zombie" aiavaasis

Nüüd aitab zombidega hirmutamisest, midagi väikest ja armsat oli tekkinud põõsa alla. Mul väikestele ei ole eriti head kohta, kus nad rahus kasvada saaksid ja neid on ka hukka saanud. Viimasel talvel kadus jäljetult teisel talvitusel mu valge lemmik  "Polychroma".  Proovin seda kindlasti uuesti.

tulipa humilis "China Coral"

Lõpuks praestans tulpidest. Need rõõmsad  mitmeõielised pioneerikaelarätipunaste või küpskollaste õitsega tulbid on ühed varajasematest. Kõige tavalisem ja vastupidavam on roheliste lehtedega "Fusilier, mille põhikoloonia elab igatalvise lumerookimise hange all. Minu räästaaluses peenras maja ees elab juba peenra algusest saadik imeliste hõbekirju lehtedega "Unicum".Talvel on temagi kohal lume ja jää kuhjad. Ainult küpskollase "Shogun-iga" mul õnne ei ole olnud. Mullusel talvel kadus vist ainsana tulpidest terve maha pandud pakk. Tänavu juhtus peaaegu seesama järgmisel katsel, kuid üks jäi alles peenrasse. Siis aga avastasin rõõmuga eraldi lillepotti pandud Lillekasvataja annetatud kolm sibulat, millest üks oli ka õievarre juba kasvatanud.

Ainus peenrasse allesjäänud praestans " Shogun" õitseb alles praegu.

Lillekasvataja tublid Shogunipojad. Taga ootab ronimiskohale paigutamist  Hemsley käoking Mildalt. Metspiprad on ka elus. Arvukd tulnukad Tiia aiast on ka kõik elu ja tervise juures, samuti Köögikata kellukesed,  monardad ja elulõngad. Loomulikult on hea tervise juures ka Kadaka siberi iirised ning eksikombel minuni jõudnud  punane lursslill.(Kui mu lursslilled ka sel aastal ei jõua enne külmasid õitsema, siis saab välja saadetud ja asendatud).

Kes homme Türi laadale läheb, see niikuinii seda siin ei loe, kuid ma ei saa aru, miks ma pole varem maininud, et nii uhkeid trompetliilia "African Queen" sibulaid kui Aavikuemand  pakkus, ma ei olnud varem kohanud. Kahjuks endal see sort juba olemas ja ei hakanud talle võistlejaid tooma. Aasia liiliaid võib osta ka suhteliselt kahtlases seisus, kuid nende õrnemate puhul on sibula algkvaliteet väga tähtis.

Kui keegi soovib orientaalide lõhna suvel nuusutada, siis ma paremaid pole saanud kusagilt mujalt kui Maidla kevadised kroonised sibulad (müüb laatadel ja vanasti ka Balti jaama juures Rohelisel turul. Kindlasti ka kohapeal.) Isegi kui nad õitseksid ainult ühe aasta, poleks eriti kallis suvelill, kuid jäävad ju ikka paariks kolmeks aastaks kindlasti. Sügisesi poolekrooniseid olen ka proovinud, enam seda viga ei tee.

Luige laada uudishimu-ost läks sel aastal vist puusse. Siin ta on, mingi hull pinnal roomaja. Sellel pildil olev ahvatlev kollakas mari olevat "söödav" - mida tavaliselt tuleb mõista, et ei ole mürgine. Ja. ta ei ole eriti kollane. Müüja ütles, et ise ei ole veel proovinud, et on uus, kuid äkki just on proovinud ja ei julge öelda :)
 Seda pidi olema väga lihtne paljundada. Kui see tõele vastab, siis  te ei pea ise seda viga tegema, et selle eest raha välja käia.Aga lehed on päris kenad.

Mai pooleks

 Natuke segane aeg. Põõsa varjus sirutavad end üles viimased krookused, puhkeb üha uusi tulpe ja muudki rohelist kraami otsib teed mullapinnale. Priimulad säravad, esimesed hüatsindid säravad endiselt ja varjulisema koha omad on mõtlemispausi võtnud.  Kobarhüatsindid hakkavad oma talvest räsitud lehetuustide vahelt õisi ülespoole upitama. Õisi näitavad ka üksikud allesjäänud nartsissid. Mitmendat korda juba luban nad välja vista. Vara küll veel hõisata, kuid mustikate vahel paistavad end hästi tundvat uued haput pinda sallivad nartsissid - nimega "Thalia".
 Muru on vaevalt hakanud rohetama, vihma ei ole ja sooja ka mitte. Sibullilledele meeldib, rodosid on saanud  kasta. Puhkes esimene punane rodoõis. Okaspõõsatele ei meeldi, talvekahjud süvenevad ja vajalikul määral kasta ei jõua.

"Delft Blue" on eelmisel, vihmasuvel maha jäetutest kõige krapsim. Tegelikult oligi vist juba teist suve üles võtmata. Selliselt ilma krellimate naabriteta sobib ju nurmenukuga kõrvuti küll. Paljuneb ka tasapisi.
 Valged sordid on samuti enamasti tublid. Saarel oli mul valge, mida sai umbes kolme aasta tagant üles võetud , sest selleks ajaks oli peenar liiga tihedaks paljunenud. Praegused ei kipu eriti paljunema

 Mina hüatsinti tihedast puhmast läbi murdma ei paneks. Korraliku õiealgmega hüatsint ei murra maapinnale terav nina ees ja kiirelt kõrgusesse, vaid upitab üsna kohe oma laia õisikuladva nagu  kartuli pinnale kui pind on kohev. Õite puhkemise ajaks on ka õisikuvars vajaliku pikkuseni veninud.
 Kui sillasid mitte mainida, siis teistest sibullilledest on mul ühed suured lillad krookused juba aastaid edukalt tulnud läbi linnakiviriku tiheda vaiba. Paljunenud küll eriti ei ole.

Uute rivi seekord alates violetsest "Paul Hermannist", kes eelmisel pildil oli veel avanemata. Järgneb "Gipsy Queen". Keskel väga tume on "Aida", edasi kaks helesinist,
 eespool õige pisut tumedam "Sky Jacket"

Nodsu lemmik, särav  "Gipsy Queen" on küll tegelikult ka puhkedes kollakam ja hiljem muutub veidi roosakamaks, kuid pildid pisut liialdavad seda erinevust.

Nodsu teine lemmik, "Blue eyes", pisut violetja varjundiga ilus hele sinine.

Kollasega on nagu on. "City of Haarlem" on juba mitu aastat, mõnikord ka mulda jäänud. Kobarad on alati sellised kehvapoolsed olnud ja värv pleegib lõpuks täiesti määrdunudvalgeks. Tänavu isegi näeb veel üsna kobe välja. Lugesin, et parim kollane pidi olema "Yellow Queen", kuid eelmise aasta botaanikaia pildil ta ka eriti ei hiilga ei värvi intensiivsusega ega õite lopsakusega.

Nonii, ringvaade jääb ikka hüatsindikeskseks, lõppu veel kaufmanni tulpide hüvastijätupildid. Minu meelest vahvad. Praegu on järg põhiliselt greigi ja fosteri tulpide käes. Tiia, kas mäletad, et lubasid erineva aja tulpe vaatamas käia.

Ancilla

Showwinner

See ei ole siiski kaufmann, vaid üks hiline siberi koerahammas, olevat "Belõi klõk'i" seemik.
Koerahammastest õitseb veel vaid kollane "Pagoda".