Tulbilainel

Varsti saab kolm nädalat esimestest tulbiõitest. Vaatamata märgatavatele talvekahjudele, on allesjääjaid ikka rohkem. Eks ebasoodsad aastad selekteerivad vastupidavamad välja, sügiseti tekib uusi sibulaid ka lisaks. Avapildil esiplaanil  fosteri tulp "Easter Moon" ja taga greigi üks uuemaid aretisi küpskollase õiega "Lemon Giant". Viimane on tänu lumehangest läbi ronimise treeningule seekord oma suurtele õitele pikemad varred alla kasvatanud.
Suur püvilill tagaplaanil on panustanud paljunemisse ning vaid ühel varrel neljast on avanems paar õit. Teine talv, alguses oli 2 sibulat. Kata, õigesti istutasid püvilille hästi sügavale. Küll ta järgmisel aastal õitsema hakkab. Minul on pisut liiga pime koht tal, kuid usun ka et küll temagi  jälle rohkem õitsema hakkab.

Fosteri tulbid on keskmise kõrgusega, tugeva varrega, vastupidavad ja ilusad. Leheservas on samasugune hele triip veel valgel õrnkollaka varjuga sordil "Purissima Design". Nemad koos "Easter Moon"-iga  kuuluvad sarnase välimusega Emperor-seeriasse nagu ka "Red Emperor", "Orange Emperor", " Apricot Emperor","Exotic Emperor", "Purissima ehk "White Emperor". Kõik need on kaunid puhkemisest alates.

Ometi on olemas ka üks omapärane fosteri tulp, õigemini hübriid, millel tugevad greigi tulbi tunnused ning peaaegu kaufmanni õitsemise algus. Nimeks on tal "Zombie" ja kuna sa selle nimega tulpi tõenäoliselt ei ostaks, siis saabub ta sinu juurde varjunime all. Mina olen teda ostnud "White Fire", "Pinocchio" ja viimati "Rosanna" nimega varustatuna. Ta sirutab oma tugevad pisut rohmakad õievarred lopsakate triibuliste lehtede kohale ning esialgu on õied väljastpoolt  tuhmpruunika leegiga määrdunud kollakasrohekal taustal. Seespool on värvi rohkem, kuid õiepõhi on kuidagi süngevõitu must. Aeg läheb edasi, teised samal ajal puhkenud hakkavad juba pudenema, kui äkki märkad, et "Zombie" on võtnud välimuse, mis takistab teda laias kaares prügikasti saatmast, kuigi algul selline mõte pähe oli tulnud. Mul päris alguse pilte ei ole  :)  Mõne aasta möödudes  võib teda leida nii anumatest kui peenralt, sest talvitumisega tal probleeme ei ole.

Osa väravapeenrast - ülal päikeses ja all pilve varjus. Eelmisel aastal katsetasin samas varjulises peenras kollast täidisõielist"Monte Carlo" nime all müüdud tulpi, mis aga osutus kõrgeks ja ei olnud piisavalt seisukindel . Tegelikult kahtlustan, et sordi õige nimi oli hoopis "Yellow Pomponette". Tänavu sai see sort üsnagi valgesse kohta, kuid ka seal oleks oodanud tuge ning pärast äikesevihma lebasid ta ilusad küpskollased õied üsna õnnetult pikali maas..

taga  "Zombie" , ees "Heart's Delight"

greigi "Heart's Delight" avatuna.

Ühes teises peenras. "Zombie"välisleegid on peaaegu kirsipunaseks muutunud ja
 sissepoolegi on värviviirgusid lisandunud  

"Zombie" aiavaasis

Nüüd aitab zombidega hirmutamisest, midagi väikest ja armsat oli tekkinud põõsa alla. Mul väikestele ei ole eriti head kohta, kus nad rahus kasvada saaksid ja neid on ka hukka saanud. Viimasel talvel kadus jäljetult teisel talvitusel mu valge lemmik  "Polychroma".  Proovin seda kindlasti uuesti.

tulipa humilis "China Coral"

Lõpuks praestans tulpidest. Need rõõmsad  mitmeõielised pioneerikaelarätipunaste või küpskollaste õitsega tulbid on ühed varajasematest. Kõige tavalisem ja vastupidavam on roheliste lehtedega "Fusilier, mille põhikoloonia elab igatalvise lumerookimise hange all. Minu räästaaluses peenras maja ees elab juba peenra algusest saadik imeliste hõbekirju lehtedega "Unicum".Talvel on temagi kohal lume ja jää kuhjad. Ainult küpskollase "Shogun-iga" mul õnne ei ole olnud. Mullusel talvel kadus vist ainsana tulpidest terve maha pandud pakk. Tänavu juhtus peaaegu seesama järgmisel katsel, kuid üks jäi alles peenrasse. Siis aga avastasin rõõmuga eraldi lillepotti pandud Lillekasvataja annetatud kolm sibulat, millest üks oli ka õievarre juba kasvatanud.

Ainus peenrasse allesjäänud praestans " Shogun" õitseb alles praegu.

Lillekasvataja tublid Shogunipojad. Taga ootab ronimiskohale paigutamist  Hemsley käoking Mildalt. Metspiprad on ka elus. Arvukd tulnukad Tiia aiast on ka kõik elu ja tervise juures, samuti Köögikata kellukesed,  monardad ja elulõngad. Loomulikult on hea tervise juures ka Kadaka siberi iirised ning eksikombel minuni jõudnud  punane lursslill.(Kui mu lursslilled ka sel aastal ei jõua enne külmasid õitsema, siis saab välja saadetud ja asendatud).

Kes homme Türi laadale läheb, see niikuinii seda siin ei loe, kuid ma ei saa aru, miks ma pole varem maininud, et nii uhkeid trompetliilia "African Queen" sibulaid kui Aavikuemand  pakkus, ma ei olnud varem kohanud. Kahjuks endal see sort juba olemas ja ei hakanud talle võistlejaid tooma. Aasia liiliaid võib osta ka suhteliselt kahtlases seisus, kuid nende õrnemate puhul on sibula algkvaliteet väga tähtis.

Kui keegi soovib orientaalide lõhna suvel nuusutada, siis ma paremaid pole saanud kusagilt mujalt kui Maidla kevadised kroonised sibulad (müüb laatadel ja vanasti ka Balti jaama juures Rohelisel turul. Kindlasti ka kohapeal.) Isegi kui nad õitseksid ainult ühe aasta, poleks eriti kallis suvelill, kuid jäävad ju ikka paariks kolmeks aastaks kindlasti. Sügisesi poolekrooniseid olen ka proovinud, enam seda viga ei tee.

Luige laada uudishimu-ost läks sel aastal vist puusse. Siin ta on, mingi hull pinnal roomaja. Sellel pildil olev ahvatlev kollakas mari olevat "söödav" - mida tavaliselt tuleb mõista, et ei ole mürgine. Ja. ta ei ole eriti kollane. Müüja ütles, et ise ei ole veel proovinud, et on uus, kuid äkki just on proovinud ja ei julge öelda :)
 Seda pidi olema väga lihtne paljundada. Kui see tõele vastab, siis  te ei pea ise seda viga tegema, et selle eest raha välja käia.Aga lehed on päris kenad.