Monday, May 27, 2013

Noppeid

Viimaste päevadega on ka siinkandis hakanud avanema sirelid ning senised forsüütiakollased üle-aia vaated on muutunud valdavalt roosa-lillaks. Meie oma aia noor pärissirel sel aastal ei õitse, kuid roosa lillat pildimaterjali jätkub. Rodonurgas poetavad madalad punased viimaseid õiekellukaid maha, suuremad roosad ei ole veel alustanud. Kiviktaimlas on eerikad õitsemise teatepulga üle andnud rohtsematele mätastele. Alõtsa lumi pudenes juba nädala eest, nüüd on pirnipuu kord. Tavaliselt märkamatu mesimurakanurk on end üleni roosade õietähekestega katnud. Enamik helmikpöörised on fragmentaarses olekus. Mõni sel põhjusel, et alles uus ja tahaks rohkem, mõni teine jälle liiga vana ja talvega eriti rääbakuks läinud ning vajab noorenduskuuri. Ilmajuttu ka. Meil siin on 13 kraadi normaaltemperatuur, mitte hirmus kolekülm nagu lõunamaalastele tundub. Vihmaga on pärast pikka põuda päris hästi läinud. Sellest suurest raheäikesest saime oma osa, vahepeal pidas kuiva ning tänane põhivalang algas alles õhtutundidel.

Õisküüvitsate saateansambel püüab varjutada tänavu eriti intensiivselt lillatavat  RH. impeditumit.

Isehakanute hulgas võib vahel päris kenakesi ette tulla.

Aubrieetale siin meeldib

Pirniõitest ei kirjuta keegi haikusid. Aga võiks.


Kaua aega soovisin valget püvilille. Segupakis olid ainult tumeruudulised ja puhasvalget sibulapakki ei juhtunud kohtama. Siis tõi naabrinaine maalt ühe pundi, kust tillemad sibulakesed mulle lubas. Kahe aastaga jõudsid juba ununeda, nüüd siis tuletasid end meelde. Ikka ruudulised.

Mesimurakas õitseb

Caramel ja Electra tükeldatud

Koerahambad on tegelikult juba lõpetanud. Pilt on Nodsule, kes pisut pettunult vaatas puhma esimesi alles rohekaid õiekesi, mis niiske õhtu puhul oma kõrvakesed allapoole kellukaks olid keeranud. Mitme kellukesega koerahambad nimelt alustavad õisiku ülemisest õiest. Õievars kerkib ja õitsemine liigub allapoole kuni kõik kellukesed on lahti. Kuiva ilmaga on Pagoda-nimi igati omal kohal. 

11 comments:

  1. Vaat kui huvitav taim on õisküüvits! Ma varem ei teadnudki

    ReplyDelete
  2. Kas tordikarp on parema juurdumise jaoks peale sätitud?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, põõsake oli noor ning juurekaelad väga lühikesed.

      Delete
  3. Minu pagodadest ja koerahammastest pole kahjuks selleks kevadeks märkigi. Eelmisel kevadel tõin ja koerahammas ka külvas, aga hetkel on küll tühi plats. :(

    ReplyDelete
    Replies
    1. Põhimõtteliselt peaks koerahammast istutama puhkeolekus hambakesena suve keskelt kuni sügiseni. Pagoda on eriti vapper, ka sügisel maha torgitud poepaki kuivikutest saab asja. Seemnest läheb mitu aastat õitsemiseni. Seemned on sipelgate maiuspala.Tuleb tabada õige hetk, kui kupar on veel kinni,pisut järele valmida lasta ja ise külvitöö ette võtta. Et kaduma ei saaks, siis potti ja aastaarv juurde. Ma võin ka sulle mõned seemned eraldada, kui sul lähemal ei juhtu tuttavaid hambaid olema.

      Delete
  4. Küll see sinine rododendron on pilkupüüdev! Rõõm on selliseid tugevaid põõsaid vaadata, peale mitmeid aastaid võitlemist jõudsin sel kevadel arusaamisele, et kui rodo minu aias kasvada ei taha, ega siis ei olegi midagi teha. Ei ole lihtsalt vajalikke tingimusi.
    Aubrieetapadi :) on ka tõeliselt nunnu!
    Ah neid kelmikaid koerhambaid, on tõesti päris särtsakad teised! Esialgu endale veel ei ihalda, käin ja imetlen neid edaspidigi Sinu aias ;).

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, astu alati läbi,kui aega ja soovi on - olgu kahel, neljal või kaheksal jalal.

      Delete
  5. Ilus on praegune aed ja teda tuleb just nimelt ikka maalt pildistada, siis paistavad kõik õied, värvid ja muud kenad nüansid.

    ReplyDelete
  6. Mulle meeldib see valgeruuduline püvilill. ja koerahammastesse armusin eelmisel kevadel Tartu botaanikaaias. Just neisse kollastesse.

    ReplyDelete
  7. Mul õitses ka ainult Pagoda, teised olid mossis ühest kohast teise solgutamise pärast. Ehk järgmine aasta...
    Õisküüvits on sul tõeline kaunidus. Oeh, peab ka minema pilti tegema.:)

    ReplyDelete
  8. Rodonurk on ju täitsa ilus. Eks läheb veel aastaid ja vaade saab veel ilusam olema kui praegu. Muhedik on ka öelnud, et aednikul peab kannatust olema. Eks ma ka kannatan ja ootan millal meie rodod ka suuremaks kasvavad ja ka nii ilusad on.

    ReplyDelete