Printsessipuu

Äsjases Muhediku postituses oli pilt Enno talu eksootilisest ülisuurelehelisest välkkiire kasvuga puukesest - printsessipuust. Hr Google'i raamatukogust kohe selgust nõutama. Ohhoo, ma vist olen ka seda puud näinud ja isegi pildistanud. Pildi järgi ei olegi kerge selgust saada.

Õitsev viltjas printsessipuu (Paulownia tomentosa) või ikkagi trompetipuu (Catalpa)?
Taanis Kopenhaageni Botaanikaias 15. juunil 2010 Puu kõrgus umbes 3-4 meetrit

Printsessipuu oks -pilt sellelt  hariduslikult lehelt
Tundub üks-ühele minu pildiga, kuid otsides võib leida ka trompetipuuna allkirjastatud väga sarnaseid pilte.

Õitsev printsessipuu (pildi originaal siin)

Printsessipuu on ladinakeelse nime saanud Vene tsaari tütre, printsess Anna Pavlovna, hilisema Taani kuninganna auks. Botaanilisi kalduvusi sel uhkel daamil küll ei olnud. Printsessipuu on tohutult elujõuline. Üks istutatud puu hakkab sobivates kasvutingimustes peagi laiutama nii juurevõsudega kui tuhandete hea idanemisvõimega seemnetega. Meie kliimas õite lootust ei ole, sest juba sügisel moodustuvad õiepungad külmuvad talvel kindlasti, kui puust endast mingi maapealne osa peakski ellu jääma. Haljastuses kasutatakse kahel viisil. Suuremad puud pakuvad kevadel uhke õitsemisetenduse. Suurte lehtede imetlejad aga lõikavad puud sageli sihilikult maani maha.  Printsessipuu puit on pehme ja kerge ning ei lõhene. Jaapanis oli kunagi tava istutada tütre sünni puhul printsessipuu, mille puidust valmistati talle hiljem pulmakingituseks kummut.

 Trompetipuu Catalpa ehk Catawba, bignoniaceae) on lehtede ja kiire kasvu poolest printsessipuule sarnane. Puu õitseb valgete või roosakate, pisut lokkivate kellukjate õitega. Viljad on pikad torujad kaunad, mille tõttu nimetastakse teda ka India oapuuks - Indian bean tree- Catalpa bignonioides või  sigaripuuks - cigar tree -Catalpa speciosa. Puu lopsakatel lehtedel meelsasti toituvaid röövikuid kasutavad kalamehed edukalt kalasöödana, rajades selleks otstasrbeks isegi väikeseid "ussikasvandusi". Lehtede taastumisvõme on üsna suur, kuid mitte lõputu.

Tore trompetipuu Catalpa speciosa, rohkem pilte ja lugemist siin Ameerika lehtedel märgitakse külmatsooniks 4-9 . Nurga puukooli andmebaasis on nii see kui muidki trompetipuid. Lätis kasvab ka viljuvaid isendeid. Eestis leidub vähemalt ühes põhjaranniku aias seemnest kasvatatud esimesi õisi näitav trompetipuu. Väga võimalik, et neid on rohkemgi.

Lõunamaades on palju dekoratiivsete õitega puid.  Põhjamaine turist Lõuna-Euroopa kevades võib keset linna pea kuklas vahtima jääda veel teisigi sarnaste helevioletsete või valkjate kellukõitega puid. Täiesti lehtedeta või lehtimist alles alustavad õisi täis puud näevad ikka vapustavalt ilusad välja. Vaatame siis veel üht õitsejat, kellest mul kahjuks isiklikku pilti ei ole.

Jakaranda , haljastuses enimlevinud liik mimoosilehine jakaranda (Jacaranda mimosifolia, bignoniaceae) kattub üleni sama ilusate helelillade õiekellukatega enne lehtimist nagu printsessipuugi.. Õitsemisaeg on terve kuu pikkune ja selle lõpul jõuavad välja sirutuda ka õrnad sulgjad lehed. Õitsvaid puid võib Euroopas kohata Itaalia, Hispaania ja Portugali lõunaosas. Kaunite lehtede tõttu kasvatatakse jakarandat konteinertaimena ka mõnevõrra põhjapool, viiakse isegi talveks sooja, kuid kaunitar ei soostu tavaliselt õitsema sisetingimustes.

Jakranda õitsev oks (originaal siin)

Jakaranda puu õites (originaal siin)

 Loe jakaranda kohta ja vaata veel pilte siit

Tagasi koju. Võistlejaid lõunamaa puude ja põõsaste õite ilule on meil küll - kõik viljapuud, sirelid, hobukastanid on ju väga kaunid. Ainus mille üle võiks nuriseda on liig napp õitseaeg. Aga pole parata, lühikene suvi nõuab kiiret küpsemist.