Punane kapokipuu

Selle uhke puuga puutusin esimest korda kokku Lõuna Hiinas veebruaris-märtsis 2008. Need üksikud kõrged puud torkasid juba kaugelt silma oma lehitus võras säravate oranzide õite poolest. Oksteni ei ulatunud kuidagi, kuid mahapudenenud õied olid veel üsna värsked. Sai tehtud pilt puuvõrast, maaslebavatest õitest ning mõlemast koos, et kodus järgi uurida, mis puuga on tegemist.

Õied teel

Puu ja õied koju kaasa

Kodus saigi selgust, et tegemist on troopikavöötmes levinud puuperekonna ühe esindajaga - Bombax ceiba L. ametliku eestikeelse nimega India villapuu. Kõigepealt leidsin ta soomekeelsest pildiraamatust Lomakasvit, kust jäi meelde inglikeelne nimetus punane kapokipuu, kutsutud ka romantilisemalt siid-puuvillapuuks. Selle puuga on suguluses ka harilik kapokipuu Ceiba pentandra (ka Bombax pentandrum) ning mitmed teised kapoki- ja villapuud. Mõnel villapuul on õied väikesed ja kollakad, teistel valkjad või roosakad. Kõik nad on suured ja silmapaistvad puud, mis looduses kasvavad enamasti üksikult. Noortel puudel on tüvel toekad okkad, kuid vanemate tüved muutuvad tasaseks. Puu õitest tehakse Hiinas teed, Kõik taime osad on ravitoimega ning leiavad kasutamist erinevate haiguste raviks. Juurt on röstitud ja toiduks tarvitatud, seemnetest pressitud õli on söödav. Õlist keedetakse ka seepi ning kasutatakse õlilampides. Puidust on tehtud kanuusid, tarasid ning mitmesuguseid tarbeesemeid.  Lehed sobivat loomasöödaks rohelusevaesel ajal. Villapuu "vill" on vett eemaletõukav ning leiab kasutust patjade ning madratsite täidisena ning päästevestides. Ketruseks pidavat see kiud liiga lühike olema. Puuga on seotud mitmeid legende. Eri maades on neid peetud pühadeks puudeks, kuid leidub ka legende puust. millesse on vangistatud kuri deemon. India mitmetes piirkondades ähvardab puud hävimine tugevalt juurdunud traditsiooni tõttu põletada tseremoniaalselt terveid puid või suuri oksi Holi-festivali ajal.

  

Kõigi nende teadmistega varustatult oli tänavu augustis Balil meeldiv kohtuda nagu vana tuttavaga ühe eriti suure õitsva villapuuga  templi sissepääsu lähedal tee ääres

 See puu oli püha, sest ümber ta tüve allosa oli mähitud ruuduline riidekangas

Kogu templiaia esine plats oli kaetud mahalangenud õitega

Samal Indoneesiareisil Florese saarel õnnestus näha ka lehtinud puud rippuvate roheliste puhkemata ja valgevillaste lõhkenud viljadega. Tekkis küsimus, kuidas seda villa koristatakse. Vastus oli lihtne - kui villatordid maha kukuvad, riisutakse nad rehaga kokku ja padjatäidis ongi olemas.