Suve lilled

04.juuli 2011

Eelmise postituse jätkuks mu suvelevkoid koos ümbritseva seltskonnaga. Antud hetkel olidki nad ainukesed suvelilled ses suvises lillepeenras. Tagapool on irkutski kullerkupp juba floksidega ühekõrguseks sirgunud ning eespool erinevaid kellukaid. Paar roosi ja astilbet esiservas püüavad ka pisut roosatada.Teelehed ja muud isehakanud peenralt nõrguvast kastmisveest oma osa haaramas. Kellukesed meeldivad mulle väga. Looduslikult nõmmeaed neile parimat ei paku, aga inimene ajab ikka oma rida.  Peenras tagapool valgete õitega puhmas (nõgeseleheline kellukas?) on pärit kolme aasta tagusest taimevahetusest. Hästi kena, kuid maapealne osa kuivab kiiresti pärast õitsemist. Õrnlillakas kõrge piimjaõieline kellukas oli alles esimest suve. Esinurgas sinetav Portenschlagi kelluke Campanula portenschlagiana on küll väga tubli olnud. Õitseb rohkelt juunis-juulis  ja jätkab väiksema hooga tasapisi talveni välja. On ilus ka aiavaasis.

 Pildil kollakad leheservad võivad näidata unustatud kastmist või ka hiljutist ümberistutamist.  Selle suve teine uustulnuk Köögi-Katalt  esialgu sodi-podi peenraservas:

Oli ta nüüd korea või täpitud kellukas, kena igatahes.

Tegelikult ei olnud kellukeste ülevaade üldse plaanis. Tahtsin hoopis jagada oma kogemust ühe toreda meelõhnalise pinnakatja rand-kivikilbiku Lobularia maritima kohta. Kui ma enamasti vaatan suvelilletaimedega täidetud müügilettisid nagu näitusekülastaja, siis kivikilbik on just see erand, mida tundus otstarbekas aiavaaside jaoks kevadel valmistaimena osta. Hind küllalt odav, üheks taimeks kvalifitseerub enamasti terve tutsakas, mida saab mitmeks tükiks rebida ja tulemus valgub peagi hoogsalt nagu õllevaht üle vaasi ääre. Täiesti surematu - eelmisel suvel oli trepivaasi taimepuhmal äkki peal mitusada väikest ussikest, kes pistsid kõik valged õiekesed kiiresti nahka - ainult rootsud jäid järele. Miskipärast jäid need likvideerimata ja varsti kattusid uute õitega nagu poleks keegi neid närimas käinudki. Kui lumi tuleb õigel ajal, siis viimased õied  jäävad lume alla. Kaks aastat järjest toimis kõik hästi, kuid näib, et taimemüüjad on nüüd aru saanud, et neil on palju kavalam kasvatada madalakasvulisi sorte, mis hulga kauem müügikõlbulikud püsivad. Algul nad on ühtviisi madalad kõik, kuid õiekesed peaksid olema pikavarrelistel pisut suuremad. Madalad on üldse nirumad ja kipuvad olema ka lühema õitseajaga, eriti lillatoonilised.

Rand-kivikilbiku lopsakas puhmas septembris 2010

Kogu ring koosneb algselt kahest taimetutsakast :)  kuid väikseks nad jäidki :(