Thursday, May 16, 2013

Mai pooleks



 Natuke segane aeg. Põõsa varjus sirutavad end üles viimased krookused, puhkeb üha uusi tulpe ja muudki rohelist kraami otsib teed mullapinnale. Priimulad säravad, esimesed hüatsindid säravad endiselt ja varjulisema koha omad on mõtlemispausi võtnud.  Kobarhüatsindid hakkavad oma talvest räsitud lehetuustide vahelt õisi ülespoole upitama. Õisi näitavad ka üksikud allesjäänud nartsissid. Mitmendat korda juba luban nad välja vista. Vara küll veel hõisata, kuid mustikate vahel paistavad end hästi tundvat uued haput pinda sallivad nartsissid - nimega "Thalia".
 Muru on vaevalt hakanud rohetama, vihma ei ole ja sooja ka mitte. Sibullilledele meeldib, rodosid on saanud  kasta. Puhkes esimene punane rodoõis. Okaspõõsatele ei meeldi, talvekahjud süvenevad ja vajalikul määral kasta ei jõua.

"Delft Blue" on eelmisel, vihmasuvel maha jäetutest kõige krapsim. Tegelikult oligi vist juba teist suve üles võtmata. Selliselt ilma krellimate naabriteta sobib ju nurmenukuga kõrvuti küll. Paljuneb ka tasapisi.
 Valged sordid on samuti enamasti tublid. Saarel oli mul valge, mida sai umbes kolme aasta tagant üles võetud , sest selleks ajaks oli peenar liiga tihedaks paljunenud. Praegused ei kipu eriti paljunema



 Mina hüatsinti tihedast puhmast läbi murdma ei paneks. Korraliku õiealgmega hüatsint ei murra maapinnale terav nina ees ja kiirelt kõrgusesse, vaid upitab üsna kohe oma laia õisikuladva nagu  kartuli pinnale kui pind on kohev. Õite puhkemise ajaks on ka õisikuvars vajaliku pikkuseni veninud.
 Kui sillasid mitte mainida, siis teistest sibullilledest on mul ühed suured lillad krookused juba aastaid edukalt tulnud läbi linnakiviriku tiheda vaiba. Paljunenud küll eriti ei ole.

Uute rivi seekord alates violetsest "Paul Hermannist", kes eelmisel pildil oli veel avanemata. Järgneb "Gipsy Queen". Keskel väga tume on "Aida", edasi kaks helesinist,
 eespool õige pisut tumedam "Sky Jacket"

Nodsu lemmik, särav  "Gipsy Queen" on küll tegelikult ka puhkedes kollakam ja hiljem muutub veidi roosakamaks, kuid pildid pisut liialdavad seda erinevust.

Nodsu teine lemmik, "Blue eyes", pisut violetja varjundiga ilus hele sinine.

Kollasega on nagu on. "City of Haarlem" on juba mitu aastat, mõnikord ka mulda jäänud. Kobarad on alati sellised kehvapoolsed olnud ja värv pleegib lõpuks täiesti määrdunudvalgeks. Tänavu isegi näeb veel üsna kobe välja. Lugesin, et parim kollane pidi olema "Yellow Queen", kuid eelmise aasta botaanikaia pildil ta ka eriti ei hiilga ei värvi intensiivsusega ega õite lopsakusega.
Nonii, ringvaade jääb ikka hüatsindikeskseks, lõppu veel kaufmanni tulpide hüvastijätupildid. Minu meelest vahvad. Praegu on järg põhiliselt greigi ja fosteri tulpide käes. Tiia, kas mäletad, et lubasid erineva aja tulpe vaatamas käia.

Ancilla

Showwinner


See ei ole siiski kaufmann, vaid üks hiline siberi koerahammas, olevat "Belõi klõk'i" seemik.
Koerahammastest õitseb veel vaid kollane "Pagoda". 

7 comments:

  1. Pean tunnistama, et ma ei tea hüatsintidest muhvigi, seega võivad minu soovitused nigelad olla :D

    Ma olen nende jaoks vist veidi laisk :D

    ReplyDelete
  2. Kui ilus kollektsioon, tore vikerkaar. Tundub, et Sinu aias neile meeldib. Sellisel hulgal erinevaid sorte koos näha on 1) ilus ja 2) hariv.
    Mul on endal mõned hyatsindid erinevates peenardes pysikute vahel mitmes kohas, erineva mikrokliimaga aia osades. Nende lillede õnneks on meil peaaegu igal suvel vähemalt kuuajane põud ja ma ei ole vaevunud neid kuivatamiseks yles võtma. Vana sort "Anna Marie" kasvab meil savisevõitu mullas murukamara all juba 5 v 6 aastat ja isegi paljuneb tasapisi, teistest sortidest ma niisugust vintskust ei ootaks.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tore, kui aeda on õnnestunud soetada mõni tõeliselt vastupidav sort. Hüatsintide sordiaretus selle poole ju ei pürgi sihipäraselt. Mul on õnnestunud ka reklaamitavalt püsik - see paljuvarreline hõredaõieline välja suretada mõne aastaga. Kõik kolm värvi. Võib-olla proovin veel korra teises kohas.

      Delete
    2. Tore, kui mõni sort eriti vastupidavaks on osutunud. Ega aretajad sihipäraselt selles suunas ei tööta.

      Minul sai osa uusi ka lumerookimisvalli alusesse raskema mullaga pimedamasse peenrasse, sealne koloonia on hulga nigelama edenemisega. Ei tea, mis rohkem mõjus, kas lumelasu või koha omadused.

      Delete
  3. Väga uhked on need hüatsindid!

    ReplyDelete
  4. Katsun tulla esmaspäeva õhtul, siiamaani on hirmus kiire olnud. Täna käis üks soomlaste grupp aeda vaatamas, pidin ju aia korda tegema.

    ReplyDelete