Lillekasvataja poolt tutvustatud ristpiste mustri tegemise programm on neile virkadele, kes tunnevad rõõmu oma käega tikkimisest.. Tänapäeva masintikandi võimalused on aga palju avaramad, jättes ikkagi võimaluse ka isiklikuks loominguks. Sa võid osta koju tikkimismasina ning kujundusprogrammi ja ise tegelda vaid loova osaga, jättes tehnilise teostuse masina hooleks. Või hoopis saata oma tulevase tikandi foto teenindavasse ettevõttesse, kust saad tagasi valmis töö või programmi oma tikkimismasinale. Ka ristpiste pole enam masinale probleemiks. Googelda "masintikand" ja näed, mis toimub. Siia vaid üks juhuslikult valitud link teenusepakkujate hulgast
http://www.muhumuster.ee/ ja teine tikkimisprogrammide kirjeldusega
http://www.rosemary.ee/lehed/tikkimismasina_programm.htm
Pildiosas aga tahaksin näidata oma üle-eelmise aasta Ukraina reisil tehtud fotosid hutsuuli tikanditest. Minu jaoks teeb need tikandid väärtuslikuks see, et nad ei tolmu muuseumi arhiivides vaid on igapäevases või vähemalt pühapäevases kasutuses.
|
Koolitüdrukud pühapäevasel jalutuskäigul külatänaval |
|
Kaalutädi |
|
Turumüüja |
|
Poekaup |
Nagu ülalpoolt näha, on naiste valgetel pluusidel alati ka varrukad kaunistatud. Meeste särkidel aga peab kogu ilu mahtuma kaelusesse ja varrukavärvlile. Allpool ühe väga toreda suurekasvulise hutsuuli mehe pühapäevasärgid, kapist välja võetud ja uhkusega demonstreeritud tema naise poolt
|
Pühapäevasärk |
|
Lihtne lahendus - kaelus on kaunistatud poest ostetud mustripaelaga |
|
Eriti pidulik särk värvilise- ja valgetikandiga |
|
Detail |
|
Varrukaots |
Rahvas on sealkandis usklik, ning kodudes võis kohata seintel ja laudadel vastavasisulisi linakesi. Allpool fragment ühest sama hutsuuli pere suuremast seinapildist, mille ma mitmekümne detailina pildistasin meie sõbra naisele, kes kavatses seda talvel tikkima asuda puht käsitööarmastusest - ja ise ta ei ole isegi usklik mitte. Temal oli oma Põhja-Ukraina kodus ette näidata kümneid valmis tikitud ritpistepilte, mis enamjaolt ootamas lõppviimistlust servade korrastamist enne kui neid kuhugi seinale või lauakesele võiks asetada. Head tikkimist!
:)
ReplyDeleteIlusad ja ühinen Sinuga ses suhtes, et tõesti tore, et rahvarõivad nii au sees. Muideks, Eestis on teatud tikand olnud ka väga-väga kasutusel ja igapäevane: mustal sviitril tikitud põllulilled. Väga armas asi ja tekib küsimus, et miks mul sellist pole?
Kaunis töö, mida peabki uhkusega kandma. Kahju, et meie säärane käsitöö vaid kord aastas välja võetakse. Viimasel ajal on siiski märgata, et käsitöö hakkab ka siinmail uuesti ausse tõusma, tundub, et vahepealne mõõn on madalseisust üle saamas.
ReplyDeleteKui mu tütred väikesed olid, tikkisin samuti kleidikestele kaunistusi. Nüüd selleks enam aega pole:D