Vihmasel pühapäevahommikul oli puhkenud esimene õis mu ühe talve üle elanud süüria hibiskuse põõsal.
 |
| Hibiscus syriacus (ka Althea frutex) "Bluebird" (alias "Oiseau Bleu") |
K-rauta sügismüügil eelmisel aastal sattusin vastamisi kahe isendiga, mis kandsid "toakase" vähendatud formaadis õisi ja olid sildistatud kui õuetaimed. Kohe kotti ei roninud, paljugi mis kaubakeskused arvavad. Olin lugenud eelkõige soohibiski (Hibiscus mocheutos) külmakindluse kohta, sest Seemnemaailm pakub nende seemneid. Kodus järele uurides selgus, et võib katsetada ka süüria hibiski avamaa kasvatust. Stsenaarium on arvatavasti üsna sarnane Endless Summer seeria suureleheliste hortensiatega ja peenraroosidega. Ameerikas nimetataksegi seda taime Saaroni roosiks. Muldasingi talveks nagu roose. Nii et veel üks puit-püsilill. Lehtib väga hilja, mai lõpus, siis lõigata külmavõetud osad ära. Madal tagasilõikus pidigi õite suurusele hästi mõjuma.Tänaseks on sinisel juba rohkem õisi avanenud. Neljandaks õitsemispäevaks on esimesed paar õit üsna lontis, kuid isegi hea, kui arvestada, et rooshiniski õis püsib täpselt ühe päeva.
Alumisel pildil on esiplaanil näha roosaõielist "Woodbridge" põõsakest, homme ehk avaneb ka temal esimene õis. Eks siis lisan ka selle pildi. Ega mul neile päris täispäikeselist kohta polnud pakkuda, soojema suvega valgemas kohas ehk võiksid veidi varem õitsemist alustada. Eelmine sügis oli pikalt külmata, nii ei teagi, kuidas õitsev taim esimestele külmakraadidele reageerib.
 |
| Hibiscus syriacus "Woodbridge" ja "Blue Bird" |
Üldvaate tagaplaanil paistab pisut koos hibiskustega ostetud tumesinine elulõng, tubli õitseja juba esimesel aia-aastal.
 |
| Clematis viticella "Polish Spirit" |
Eelmise sügise potist väljaistutatud hibiskusetaimedel olid õied ainult pisut suuremad petuuniaõiest. Tänavused esimesed aga on tunduvalt suuremad. Õitest võib keeta teed.
 |
| Võrdluseks harilik isekülvi petuuniaõis. |
 |
| Roosa põõsa esimene õis avanes 4 päeva hiljem |
Bluebird kui sort on pärit 1950-ndte Prantsusmaalt. Ladinakeelne nimi tuleneb eksiarvamusest, et taim on Süüria päritolu. Tegelikult pidavat ta olema hoopis igiammu Kesk- Aasiast introdutseeritud. Lisaks päritolule oli unustuse hõlma vajunud ka laiem teadmine taime külmakindlusest. Külmakindel hibiskus kerkis aretajate huviorbiiti koos teiste sügisõitsejatega alles suhteliselt hiljuti. Tsooniks pakutakse 5-8. Inglismaal, kus ta eriti tagasi ei külmu, võib kasvada kahemeetriseks. Oma vähenõudlikkuse ja dekoratiivsuse eest on mitmed süüria hibiskuse kultivarid saanud AGM autasu. Süüria hibisk pidavat olema väga leplik pinnase suhtes ning suur isekülvaja. Kui lehed langenud, soovitatakse seemnekuprad eemaldada. Eks näe, kas üldse valmivad, eelmisel aastal ma võtsin kohe äraõitsenud õied ära. Ka pistikust paljundamine pidi lihtne olema. Bakker pakub süüria hibiskust koguni kolmekaupa pundis, kokku 27.99 Eurot.
Praeguseks on aretatud suuremate ja vastupidavamate õitega geneetilisi triploidseid hübriide, mis ei pidavat eriti seemet andma. Sordinimesid: "Aphrodite", "Helena", "Diana", "Minerva". Kahjuks pidavat need esimesed uhkemad sordid olema väiksema külmakindlusega. Aretustöö jätkub. Süüria hibisk on Lõuna-Korea rahvuslill ning laialt kasutusel kohalikus rahvusornamentikas. Koreakeelne nimetus tähendab igavikku.
Ega neid fotoka värve küll täpselt ei tea ja õie suurusest siin ka aru ei saa, aga see elulõng tundub väga sarnane olema selle pisimas potis elulõngaga. Ega ilmselt sama pole, aga kas Sa nii sarnast teist maha panna tahad. Aga, nagu mu meilis mainisid, on see suureõieline, elujõuline, ja tundub, et ka terve vana sort.
ReplyDeletePolish Spirit ei kuulu suureõieliste hulka. Viticella põhiliigist on õied suuremad küll. Osa õisi on ka viie kroonlehega. Värv on tegelikult tumedam, kui päikeses võetud pildil. Ma ei ole elulõngasid ise sihipäraselt paljundanud. Puhmad on enamuses veel noored ja niisama kõrvalt ei ole eriti võimalik midagi välja urgitseda. Eks edaspidi püüan mõned võrsikud tekitada.
DeleteTii, tore oled! Alati on blogis väga põhjalikud lood ja et ka teistele kirjutad selgitusi...on nii armas!
ReplyDeleteSee sinine hibiskus on küll suur üllataja. Loodan, et kunagi jõuab ka meie aeda, kui kavatseb hakata talvitujaks.
Mul on pisut nende külmaõrnadega, kes meil kasvama ei peaks, päris mitu kogemust. Mulle näib, et kui noor puu/põõsas peab vastu esimesed kolm aastat, hakkab ta külmakindlus suurenema. Tean inimest, kes üritas kasvatada õues kõrgele poogitud süüria hibiski, aga temal läks ta esimese üsna sooja talvega välja. Ja see on ka loomulik, sest kõrgel olevaid pungi ju lumi ei kata. Kui need maast lähtuvad põõsad on istutatud tuulevaiksemasse kohta, siis äkki ikka nende kodustamine Sul õnnestub. Hoian pöialt.
ReplyDeleteIse olen mitu korda mõelnud, et peaks teda proovima, aga pole meil peale kõrgele poogitu kedagi müügil näinud. Sul vedas.
Elulõngad jätavad mind külmaks nagu koera nina, aga see hibiskus on küll põnev. Kui ta sul isekülvi korraldama hakkab, võtan järjekorda. Bakkerist, khm, ma eriti tellida ei soovi, senised pettumused on rängad olnud ja kaks pakki kolmest olen kopitanud ja hallitanud kauba tõttu lihtsalt tagasi saatnud.
ReplyDeleteLoomulikult, kui seemneid tekib, siis kes soovib see saab. Eks ma proovin teisi paljundusmeetodeid ka.
DeleteMa kardan, et seeme ei jõua vähemalt sel aastal enam valmida. Sa võiksid kasvõi enda tarbeks mõned pistoksad varuks võtta. Kui õnnestub, siis loomulikult huvitavad nad mind ka:)
ReplyDeleteHibiscustel, eriti sortide, on ainus ja parim paljundusv6imalus suve algul pistoksadega, toakasega tuttavad inimesed teavad seda asja:)
ReplyDeleteMa talvitan taolisi imeasju igaks juhuks alati toas.
Ilusad elul6ngad. Eriti ilusad v2iksema6ielised.