Karvane tulnukas ja teised

Jälle üks uus isetulnukas on mu aia mullas sirguma hakanud. Tundus kuidagi tuttav, aga õiget nime ei tulnud kuidagi keelele. Mingi suur laiutaja?  Esimesena kerkis mõttesse kermesmari, siis Sahhalini kirburohi ja seejärel lõhnav vaarikas. Pildikontroll internetist lükkas oletused üksteise järel ümber. Lõpuks vist sain pihta - arvatavasti karvane hortensia. Kas on paremaid pakkumisi? Miks just mulle tekivad üksteise järel sellised puit-püsililled, mille õiget elluärkamist tuleb kevadel kaua oodata ja tahavad ruumi. Olgu, kaevan maasse ja eks näe, kas elab üldse kevadeni.

Kas karvane või mingi muu hortensia (Hydrangea ) või hoopis muu taim ?

Kogu taim on kaetud väikeste karvakestega nii lehe all kui peal. Vanemas varreosas ja suuremate lehtede all on karvakesed heledad, pungal, lehevartel  ja noortel lehtedel punakad. Leht tundib käega katsudes normaalse paksusega, kuid karvad on selgelt tunda.

Taime tärkamiskoha  lähedal on  K-rauta hibiskused ja Juhani viinamari. Lisan pildi aadressilt http://heritagehydrangeas.com/Hyd_sargentiana_info.html Otsisin pilte "hydrangea aspera", vastusena tuli pilte, kus kolmas nimeosa oli erinev - näiteks "villosa group" või muud.  Karvaseid laiu lehti võib  sama veebilehe http://heritagehydrangeas.com järgi märgata ka H.macrofylla ssp. serrata-del. Sel lehel  on head kirjeldused ja pildid. Muuhulgas mainitakse, et hortensiate hea sinivärvi saavutamiseks peaks mullas kindlasti leiduma alumiiniumi (või mida muud see Al tähendada võiks). Oh, ei tahaks küll siseruumis talvitada puht botaanilise huvi pärast :(

Hydrangea aspera ssp. sargentiana

Kevadel sai mulda pandud päris mitmeid püsikuseemneid. Kõik ei tärganud. Esimesel aastal jõudis õitsemiseni kolm, kui kuumaasikaid mitte arvestada. Kaks mini-käokannust.

Alpi käokannus (Linaria alpina)

Nevaada käokannus "Neon Lights" (Linaria aeruginea)

 Lilla käokannus sai sissekirjutuse minipeenrasse, mitmevärviline otsib uut kodu. Tundub, et kipub peaaegu lavendli suuruseks kasvama ja põnevusega oodatud neoonvärvid mõjuvad looduses veelgi tagasihoidlikumalt kui fotol. Seemnepakil seevastu oli näha ka särtsoranze ja kirevkollaseid toonisid.  Kui ruumi rohkem oleks, võiks ka jääda. Põhimõtteliselt mulle lõvilõuaõied meeldivad. Olgu kannusega või ilma, suuremad või väiksemad.. Minu rõõmuks paistab olevat ellu ärganud ka kaskede aluse puhastamise käigus sealt ajutiselt kaduma saanud ilus kollane umbrohi -harilik käokannus (Linaria vulgaris)

Järgnev püsik  on samuti väljapakkumisel. Suureõieline roosa käbihein ei suutnud positiivselt üllatada. Tena sinist suguvenda on murus küll, umbrohu kohta väga kena ning kui lasta peenrasse, võtab just samasugused mõõdud kui see suureõieline. Spetsiaalselt proovisin võrdluseks.Pildil on tagaplaanil tõnnikeselehed. Vaat see on üks tänuväärne püsik küll - elujõuline ja efektne.

Suureõieline käbihein "Rubra" (Prunella grandiflora)