Kitsemampel

NB! TALLINNA LOODUSMUUSEUM avab uksed juba sel reedel, 14.09.2012 SEENENÄITUSEGA. Kindlasti näidatakse seal ka kitsemampleid.

Olen seenel käinud lapsest saadik, kuid üks seen, mida ma mingite seeneraamatute järgi kindlalt selgeks polnud saanud, oli kitsemampel. Seened on ju üsna muutliku välimusega. Nüüd lõpuks õnnestus koos isikliku instruktoriga kitsemampli koolitus läbi teha ja enam ei pea sellest seenest üle astuma. Hea seen ju. Panen oma äsjaomandatud tarkused illustreeritud kujul siia üles. Võib-olla kellelegi abiks või vähemalt endale meeldetuletuseks.
Üht originaalkirjeldust võid lugeda  siit  Muidu OK, kuid milline on ookerkollane värv? Meie kohatud seened ei olnud küll mingi kollase nime väärt. Võib-olla kusagil mujal või vihmasema ilmaga.Tuleb silmas pidada.

KITSEMAMPLI PIDISEERIA  -  OTSI HÕBEJAT "HÄRMATIST "KÜBARAL!
Kitsemamplid on teistest samal ajal samas metsas kasvavatest  veidi sarnastest pruunikatest või lillakatest seentest eristuv kõigepealt kübara värvijaotuse poolest.

Servad on pruunikamad-kollakamad;toonilt üsna võrreldavad kõigile tuntud pisikese "piimaseenega"

keskkohas  hõbevalkjas-sinakas-lillakas varjund (NB! võib olla peaaegu ühtlaselt värvunud, kuid mitte kunagi ei ole värvid vastupidiselt).
Altvaade on umbes sama tooni  kreemikas-kollakas nagu põhivärv või  pisut heledam 

Varre alaosas puudub tupp.
Varrel on rõngas

Puudub piimmahl - seen on üsna tahe või isegi kuiv.
Vars on küll pisut kiuline, kuid siiski käega murtav
Lõikepind ei värvu
Lõhn - nagu kännuseentel
Söödav on nii kübar kui vars.
Kupatamist ei vaja. Praadides meeldiv, pisut omapärane seenelõhn
Sobib hästi koos kukeseentega.
NB! Ei ole kännuseen vaid kasvab maapinnal

Kitsemampli pesakond. Hõbejas kirrne paneb pildid pisut liiga helendama.

Beebiseen võib algul üleni lillahõbejas paista. Selgesti on näha tulevase rõnga kujunemisalge kübara allservas.

Loor ühendab kübaraserva jalaga.  Seenekese kasvades kujuneb sellest välja iseloomulik tunnus:
rõngas varrel. Tihti pisut viltune, põhiosas varrele liibuv suunaga alt ülespoole. Kübara tipuosas hakkab  lillakas kuma rohkem välja paistma, laiemaks kasvanud küljelt paistab õige alusvärvus.

Vanemal seenel kerkivad servad ülespoole ja näitavad rohkem põhivärvi. Lillakas keskkoht kübaral muutub selgemini eristuvaks.

Päris vanad, suuremad seened võibad taaas peaaegu üleni hele-kollakas-pruunika tooniga olla.

Kitsemamplid väga suureks ei kasva. Vaid pisut üle 10 sentimeetri jääb laeks. Vanakese täisvaatel allpool  on selgelt näha vöörõngas.Jalg ei ole enam nii hele, kuid eoslehekesed on säilitanud esialgse värvi.
Altvaade on pisut heledam või sama tooni kui vaade pealt. Eoslehekesed on võrdlemisi rabedad, kuid mitte nii hullusti kui pilvikul..

Altvaadet jäi pisut napiks. Uuri täiendavalt siit

TEISTE SEENTE PILTE
KUI TEAD TUNNUSEID; SIIS EI LÄHE SEGI:



1.  Pildil mingi vöödik. Kui ülalt vaade tekitab kahtlust, vaata kindlasti kübara alla. Enamiku teiste vähegi sarnaste seente kübaraalune on tume.  - Siin varrerõnga asemel vaid vööt, kübar pealt üleni pruunikas, kübara alus on pruunikas-tume.  Sellistega ei kipu küll segi minema !

2. Lilla ebaheinik, mis moodustab tihti terveid ringe, lilla/lillakas värv on vähegi suurematel seentel üsna selgelt välja kujunenud. Vaata kübara alla! Ka lõikepind värvub lillakaks. Kasvab suhteliselt suureks. Kupatatult täiesti söödav seen, pisut hapuka alatooniga;  ei kuulu just mu lemmikute hulka Segiajamine ei ole eriti tõenäoline, ning mina vähemalt olen neid seeni kunagi ka kupatamata praadinud ilma halbade tagajärgedeta. Ettevaatus siiski soovitatav.
Seenel puudub rõngas. Pilt kunagisest loodusmuuseumi seenekollektsioonist

3. Haisev vöödik. Mürgiseen! Segiminek kergelt välditav.
Delfi pildialbumist võetud pildil on haisev vöödik kitsemamplist  küll väga hästi eristuv, kuid looduses võib esmapilgul pealtvaates üsna sarnase mulje jätta. Pane tähele! Haisva vöödiku kübara keskosa on  pruunikam, just vastupidi kännumampliga.Vaata ka kübara alla - eoslehed on tumedamad! Meil varre poolitamist diagnoosiks vaja ei läinud, kuid pildilt on näha, et pind värvub kollakaspruunikaks. Ausalt öeldes kübara aluse uurimiseks maha murtud seened küll märgatavalt ei haisenud, nina päris vastu ei toppinud ka. Täiskasvanud seene varrele ei kujune rõngast.

Igaks juhuks veel üks pilt, http://www.naturephoto-cz.com/haisev-voodik-picture_et-14601.html
kus sarnasus kännumampliga pisut suurem ning selgelt on näha vastupidine värviskeem kübaral.

Kui tead , siis tundub lihtne, Kui ei tea ja meeles pead, peaks selle juhatuse järgi toime tulema - loodetavasti.