Sunday, July 29, 2012

Laulvad liivad

Lääne-Eestis Nõva kandis paikneb unikaalne maastikuala, kus laulvate liivadega mererannaga paralleelselt mõnesaja meetri kaugusel  paikneb puhta rabaveega väikejärvede kett. Metsad on marjarohked, mõnes järves on ka kalu. See piirkond on säilitanud oma loodusliku ilme "tänu" aastakümnetepikkusele keelatud tsooni staatusele. Viimasel ajal on märgata , et inimesed on asunud sedagi piirkonda hõlvama - uued kinisvaraarendused eriti magusatel kohtadel. Õnneks on olemas looduskaitse ja riigimetsa süsteem ning loodetavasti veel päris kaua saavad kõik loodusehuvilised neid kauneid paiku vabalt külastada. Piirkonnas on välja ehitatud toredaid laagriplatse , tähistatud matkaradasid ja tegutseb RMK looduskeskus.

Sellist pilti nimetaksin mina miljoni dollari vaateks.

Õhtupäikeses kullendavate kõrte vahel katab maapinda põdrasamblikuvaip, millesse on pikitud liivatee lillasid ja kukemarja rohelisi laikusid.




Merele lähemale jõudes leidub rohkem vabasid  liivalappe, mille keskel muutub üksik näljane oblikapuhmaski säravaks staariks.


Õnneks on võimalik kogu seda ilu nautida liiga tegemata äärmiselt tallamisõrnale pinnasele. Laudtee viib telkimisplatsilt otse üle luitevööndi rannale.
Selle ranna varustuse hulka kuulub ka riietuskabiin, kuid inimesi liigub siin suhteliselt vähe. Enamiku järveäärsete telkijate huviobjektiks on järv ja iseäranis seal sees elavad kalad. Rannal aga laulab lumivalge liiv vähimagi sammu või jalakaare all.

Suvekuul on liival palju inimeste jalajälgi. Alumisele pildikesele sai aga jäädvustatud vihmapiiskade täpimuster ja linnujalgade jäljeread  merihumuri võrsete kõrval





Tumepunane neiuvaip Epipactis atrorubens (Hoffm. ex Bernh.) Besser   on ainus käpaline, mille levikut Eestis on inimtegevus viimastel aastakümnetel soodustanud. See kuivalembene taim armastab kasvada lagedatel klibuvallidel ja rannametsades. Kruusateede rajamisel on koos teematerjaliga uude kohta edukalt üle kolinud ka käpad. Nii palistavad juuli teisel poolel tumepunaseid vaniljelõhnalisi õisi kandvad kuni poole meetri kõrgused õievarred kruusateede servi ja teeäärseid metsalagendikke. Päris igal aastal need taimed maapealset osa ei kasvata. Otsides kultuuristatud orhideede müüginimekirju, võib leida neist mitmeid tema sugulasi, muuhulgas ka Eestis leiduvat soo-neiuvaipa, näiteks siin http://www.albiflora.be/files/docs/pricelist_4.pdf  Ennustan õueorhideede ostu-müügibuumi lähematel aastatel . Märgid on juba näha.



Siin aga täielik kollektiiv-eluvormi sõltlane. Seenlill saab oma toidu sümbioosis seenniidistikuga puujuurtest. Samas on see seenniidistik kasulik ka puu juurtele, aidates neil paremini vett ja mineraalaineid kätte saada.

6 comments:

  1. No teie ikka jõuate ringi tuuseldada :D. Tore, et laisematega jagate :=

    ReplyDelete
  2. Mina olen samuti tänulik selliste jagatud vaadete kättetoomise eest. Ja hea tõesti, et looduskaitse ja looduse fond on nii mitmeidki kohti inimese eest kaitsma hakanud. Selliseid põnevaid radu on mujalgi- Elva külje all Vitipalu suunal, Järvseljal, Alam-Pedjal. Kõiki kohe ei oskagi nimetada.

    ReplyDelete
  3. Oi, kuidas mulle see postitus meeldib, kohe 2x lugesin ja vaatasin läbi.
    Väga ilusad võtted, palju infot. Väga tore oled, et meiega seda kõike jagad. Aitäh!

    ReplyDelete
  4. Hästi mõnusad vaated. Rahu ja päriselu. :)

    ReplyDelete
  5. Kui laud-teed, riietuskabiinid ja käpalised välja jätta, oleks pidid justkui Rammu saarelt. :)

    ReplyDelete